1.
Esimest korda sattusime sinna kõrtsi veidi enne Jaanipäeva. Meie tulime Singer-Vingeri kontserdilt, neil oli avamiseelne päev. Kõrts oli koolilõpetajaid täis, nii et meid juhatati esimese hooga keldrisse. Keldris oli Kaks lauda, hirmus värviving ja üks tühi riiulitega ruum, kuhu pidid tulema veinid. Õnneks siiski vabanes ülal üks laud, nii et pääsesime keldrist ainult kerge peavaluga.
Õhtu nael oli naiste kätš. Kaks kunstküüntega tüdrukut läksid poisi pärast karvupidi kokku. Poiss oli selline tavaline... ei midagi sellist, mille pärast kellegile geelküüned näkki lüüa.
Siis tundus see pubi olevat skisokontseptsiooniga joomaurgas: mingid veinid, kohvikule sobiv interjöör ja nõme sporditeema kaunistuseks.
2.
Juuli keskpaik. Käisime seal seltskonnaga päeval söömas. Baaripoiss veel küsis, et kas ma tahan keskmist või tugeva röstiga piprapihvi. Võtsin keskmise rösti ja sain tulemusena poolsöestunud musta lible. Salatiks olid nad valinud täpselt selle ühe, mis mulle kohe üldse ei meeldi: pooltoored köögiviljad.
Poole kõrvaga kuulsin veel omanikku seletamas, et nad olid Õuemajast (või on see Hoovimaja? mitte ei jää selle urka nimi meelde...) koka üle löönud. Kui selline asjade käik neile meeldib, siis palju õnne, eksole. Õue(Hoovi?)maja pole kunagi teab mis gurmaanide paradiis olnud.
Et ülejäänud seltskond väga ei kurtnud, siis otsustasin anda JK pubile veel ühe võimaluse.
3.
Eile kell pool kuus olin seal ainus klient. Õnneks minu eest ei põgenetud ja keegi end leti alla ka ei petnud, asi seegi. Lambaliblikas oli otsas, pardirinna asemel toodi sealiha juustuga. Oma viga, oleks pidanud kassa juures arve üle kontrollima, et miks see paar krooni oodatust odavam tuli. Sealiha oli selline pekine, kastmeks olnud hapukas vaarikakeedis sobis sinna juurde küll. Mis oli aga konkreetselt liiast, oli taldriku põhjas ujuv praerasv ja praadimise käigus tekkinud pruunikas ollus. (Vaata pildilt.)
Ja veel, kulla klienditeenindajad, palun ärge supelge odekas, kunagi ei või teada, kuidas klient haisule reageerib. Ja tegelikult ei ole vahet, kas odekas on sajakroonine (nagu JK pubi baaripoisil), või tuhandekroonine. Uskuge mind, vesi, seep ja puhas pesu teevad imesid :)
***
Ilmselt millalgi sügisel või talve poole käib Liiva-Annus Kuressaares väikesel spaa-tuuril. Loodetavasti astub ta läbi ka mõnest söögi ja joogikohast. Paar turistilõksu ongi liiga kauaks lahti jäänud. Huvitav, kas ta astub läbi ka JK pubist või veavad nad järgmise suveni välja?
Oma hinnatasemelt on nad Tallinna südalinna urkakõrtsidele järele jõudnud, st Kuressaare hindade kohta on nad odavad. Samas erinevalt Tallinna asutustest JK pubi praed süüa ei sünni. Nii et põhjust muretsemiseks neil justnagu on.
