Fear and Loathing 2.0

Avaliku elu tegelase keeruline (era)elu

 

Alljärgnev ei ole lastele ja kultuursetele inimestele. Nimed ja sündmused on välja mõeldud, sarnasus reaalsusega juhuslik ja ettekavatsemata.

 

[24.02.2011 19:42:44] priitp: uvitav, millal i. ükskord oma mehega koos presidendi vastuvötule tuleb?

[24.02.2011 20:11:04] Sillu: tan buttyboy vä?

[24.02.2011 20:12:16] priitp: mr rich bear pigem :)

[24.02.2011 20:15:29] Sillu: mis see tähendab?

[24.02.2011 20:15:37] Sillu: rikkad kisuvad pedeks vä?

[24.02.2011 20:16:45] priitp: ise saaremaa poiss ja ei teagi, kuidas p. möis üles ehitati ja kust i. selle jaoks raha hankis :S

[24.02.2011 20:18:23] Sillu: no hari mind!

[24.02.2011 20:20:07] priitp: i. leidis kanadast(?) rikka vanapoisi, kellega ta liini ajama hakkas, vanapoisi raha eest remonditi ära p. möis

[24.02.2011 20:21:25] Sillu: arvad, et imes mitu kilti munni selleks vä?

[24.02.2011 20:37:47] priitp: noh, kuuldavasti semmivad nad siiani, et äkki oli siiski mingi romantika kah

PS. Tore, et I. leidis hea sõnaga märkamist ka mujal.

Päeva pilt: seksuaalne disorientatsioon

Via Ezra Klein.

August kui homokuu, tervitustega eesti poliitikutele

Partnerlusseaduse eksirännakutest ajendatuna, järgmised kaks Little Britain USA'st pärit sketši on pühendet teile:

Ja mida nüüd sellest arvata?

Kurjad tulnukad näikse olevat kaaperdanud Reimo Metsa ja asendanud ta Arnold Oksmaaga. Või mida ikkagi sellest arvata:

"Riiklikes õppekavades peaks (homopartnerluse kajastamine) kahtlemata sees olema," ütles Reimo Mets seksuaalvähemuste kaitse ühingust. Tema arvates peaks homosuhete väljajätmisel õpikutest eemaldama ka näiteks Holokausti.

[...]

Mets ütles, et on võtnud ühendust Keskerakonnaga, et nad algataksid Lukase umbusaldamise.

Kui võtta juurde see jutt:

„Mingit rahvahääletust pole tarvis. Justiitsministeerium täitevvõimuna saab teha, mida tahab. Selle jaoks ta ongi ellu kutsutud. Ta võtab selle seaduse vastu ilma avalikkuse arvamust küsimata. Samamoodi nagu kolm kümmend aastat tagasi otsustati, et neegrid tohivad bussis sõita,” rääkis jurist Reimo Mets reedeõhtusel homoabielude seadustamist puudutanud debatil.

...siis tekib tahtmine õelda: "Kallis Reimo, STFU!"

Abielu kui nullsummamäng

Hiljuti NYTis ilmunud Prop. 8 kurvast saatusest ajendatud Ross Douthati arvamuslugu on pälvinud raja taga üksjagu tähelepanu. Miks ma sellest tegelikult juttu teen, nimelt on Douthati stiilis heteroseksuaalset abielu ülistavad ja samasooliste abielu taunivad argumendid levinud ka eesti blogosfääris (kes viitsib, otsigu skeptik.ee'st mõne "homoteema" kommentaaridest ;) )

Douthat kirjutab:

So what are gay marriage’s opponents really defending, if not some universal, biologically inevitable institution? It’s a particular vision of marriage, rooted in a particular tradition, that establishes a particular sexual ideal.

This ideal holds up the commitment to lifelong fidelity and support by two sexually different human beings — a commitment that involves the mutual surrender, arguably, of their reproductive self-interest — as a uniquely admirable kind of relationship. It holds up the domestic life that can be created only by such unions, in which children grow up in intimate contact with both of their biological parents, as a uniquely admirable approach to child-rearing. And recognizing the difficulty of achieving these goals, it surrounds wedlock with a distinctive set of rituals, sanctions and taboos.

The point of this ideal is not that other relationships have no value, or that only nuclear families can rear children successfully. Rather, it’s that lifelong heterosexual monogamy at its best can offer something distinctive and remarkable — a microcosm of civilization, and an organic connection between human generations — that makes it worthy of distinctive recognition and support.

... If this newer order completely vanquishes the older marital ideal, then gay marriage will become not only acceptable but morally necessary. . . . But if we just accept this shift, we're giving up on one of the great ideas of Western civilization: the celebration of lifelong heterosexual monogamy as a unique and indispensable estate.  That ideal is still worth honoring, and still worth striving to preserve. And preserving it ultimately requires some public acknowledgment that heterosexual unions and gay relationships are different:  similar in emotional commitment, but distinct both in their challenges and their potential fruit.

Eks selliste mõtteavalduste pihta ole ka ise turmtuld antud. Sedapuhku tundusid aga mõned reageeringud sedavõrd huvitavad, et tsiteerin pigem neid.

Kevin Drum: Marriage Is Not a Zero Sum Game: 

Ross obviously wants to construct a secular argument here, and he doesn't want to pretend that gays are evil, or destructive, or unable to create good families. So what's left? A tortured attempt to pick and choose words that seem to say something but really don't.

We can recognize and honor same-sex marriages without changing even slightly the recognition and honor we give to hetero marriages. This is not a zero sum game. We all end up better off when we allow everyone to form stable, lifelong marriages that are honored and cherished. This is, quite simply, a very, very positive sum game on a whole bunch of different levels. Conservatives have no trouble understanding this when the human system under discussion is the free market. So why so much trouble when the human system under discussion is the structure of family life?

Matthew Yglesias: Douthat on Gay Marriage:

And the solution seems to me to be fairly clear—a separation of religious and quasi-religious ideals of marriage from the civil/legal aspects of marriage. You should have a defined legal state, that could be called “marriage” or “civil union” or “civil marriage” or whatever else we want that’s recognized by the state on a non-discriminatory basis. And then religious groups can also have whatever kind of ceremonies with whatever attendant status they like. If the Catholic Church doesn’t want to perform marriages for gay couples or allow divorced people to remarry, good for them.

But as Douthat’s piece makes clear, the status quo is really a cop out. Instead of holding heterosexuals up to a rigorous standard of conduct—no divorce, harsh & unforgiving attitude toward infidelity—we’re going to discriminate against the gay and lesbian minority and then congratulate ourselves on what a good job we’re doing of upholding our ideals.

Glenn Greenwald: Marriage and the role of the state:

The State's official neutrality on the question of marriage does not even theoretically restrict Douthat's freedom -- or that of his ideological and religious comrades -- to convince others of the superiority of heterosexual monogamy.  They're every bit as free today as they were last week to herald all the "unique fruit" which such relationships can alone generate, in order to persuade others to follow that course.  They just can't have the State take their side by officially embracing that view or using the force of law to compel it. 

But if the arguments for the objective superiority of heterosexual monogamy are as apparent and compelling as Douthat seems to think, they ought not need the secular thumb pressing on the scale in favor of their view.  Individuals on their own will come to see the rightness of Douthat's views on such matters -- or will be persuaded by the religious institutions and societal mores which teach the same thing -- and, attracted by its "distinctive and remarkable" virtues, will opt for a life of heterosexual monogamy.  Why does Douthat need the State -- secular law -- to help him in this cause?

...But the moral, theological and spiritual questions about marriage are every bit as open and unconstrained as they were before.  Just as is true with a whole host of questions on which the State takes no position, private actors are completely free to venerate some marriages and stigmatize others.  Churches, synagogues and mosques are free -- as they should be -- to sanction only those marriages which their religious dogma recognizes.  Parents are completely free to teach their children that certain marriages are superior and others immoral.  And columnists like Douthat are free to argue that the relationships they want to have are not just best for themselves but are, as an objective matter, morally and theologically superior. 

They just can't misuse secular law to institutionalize those views or coerce others who don't accept them into having their legal rights restricted based on them.  But if they're as right as they claim they are, they shouldn't need to coerce others into acceptance through legal discrimination.  Their arguments should prevail on their own.  The fact that they believe they will lose the debate without that legal coercion speaks volumes about how confident they actually are in the rightness and persuasiveness of their views.

Evolutsioon, sigimine ja homod

Viimasel ajal on fundamentalistlikes ringkondades kõlanud väiteid, nagu oleks homod "evolutsiooniliselt teelt hälbinud isikud" või suisa töötavad evolutsioonile vastu. Säärased väited on absurdsed. Allpool selgitan veidi lähemalt, miks see nii on ja miks evolutsiooni abil homode stigmatiseerimine ei tööta.

Mis on evolutsioon

Populatsioon või liik muutub tänu uute geneetiliste muudatuste tekkimisele ja iga generatsiooni liikmete elimineerimisele. Elimineerimine toimub seetõttu, et osa populatsiooni liikmeid on indiviidide mittejuhusliku elimineerimise protsessis vähem edukad või on osa populatsiooni liikmeid seksuaalse valiku protsessis vähem edukad. (St need on reproduktiivselt vähem edukad ja annavad vähem paljunemisvõimelisi järglasi, kui üldse.) Ehk nagu ütleb Ernst Mayr[1]:

Evolution is best understood as the genetic turnover of the individuals of every population from generation to generation.

Hardy-Weinbergi printsiibist johtuvalt jääb populatsiooni geenide hulk põlvkondade vältel samaks, kui ei ole olemas mehhanisme, mis võivad viia olemasolevate geenide kaotamisele või uute geenide tekkimiseni. Sellised protsessid on evolutsiooni toimimise eest otseselt vastutavad. Taolistest protsessidest olulisemad on valik, muteerumine, geenide liikumine, geneetiline triiv, mittejuhuslik paaritumine. Sigimise või mittesigimisega on neist protsessidest otseselt seotud valik ja mittejuhuslik paaritumine.

Loomulik valik

Loomuliku valiku kontseptsioon põhineb looduses toimuva vaatlemisel.

Iga populatsioon toodab oluliselt rohkem järglasi, kui neid generatsioonide lõikes ellu jääb. Kõik populatsiooni moodustavad isendid erinevad teineteisest geneetiliselt. Kõik isendid elavad vaenulikus keskkonnas ja peaaegu kõik nad surevad ilma järglasi andmata. Ellu jääb ja paljuneb keskmiselt kaks isendit vanemate paari kohta. Need ellujääjad ei ole aga juhuslikult valitud osa populatsioonist, nende ellujäämist abistas teatud ellujäämist soodustavate atribuutide omamine.

Rangelt võttes ei ole loomuliku valiku puhul sordiaretaja laadset agenti, kes üksikud ellujääjad välja valib. See mida Darwin kutsus loomulikuks valikuks, on tegelikult elimineerimise protsess. Järgmisele generatsioonile alusepanijad on see osa oma vanemate järglastest, kes jäid õnne või keskkonnatingimustega eriti head kohastumist võimaldavate omaduste tõttu ellu.

Valiku tasandid

Valiku tasand ja valiku objekt on olnud evolutsioonibioloogias vastuoluline teema. Laialt levinud arvamuse kohaselt on valiku objektiks geen. Samas jõudsid bioloogid 1980 aasta paiku konsensusele, et valiku objekt on indiviid ja see mida valitakse on fenotüüp.

Samas tuleb meeles pidada, et võimalikke valiku objekte on teisigi:

• Gameedid on meioosi ja munaraku viljastamise/surma vahel valiku objektiks. Elimineerimine on äärmiselt radikaalne, kuna edukad on väga väike osa gameetidest. (Üks harju keskmine isa suudab elu jooksul toota kaks "normaalset" gameeti, samas ülejäänud miljonid ja miljonid gameedid on "ebanormaalsed" ja surevad.) Kahjuks on gameetide valiku bioloogilistest aspektidest väga vähe teada.
• Selle kohta, kas indiviidide grupp saab olla loomuliku valiku objekt, on olnud väga erinevaid arvamusi. Üks võimalus grupivaliku toimimiseks on teatud liikidel esinevad sotsiaalsed grupid, mille puhul suurendab koostöö grupi võimet ellu jääda. Selline näide on inimene, vähemalt küttide-korilaste puhul suurendas koostöö teatud gruppide võimalust ellu jääda. Tulemuseks on koostööd parandavate geenikombinatsioonide suurem võimalus edasi kanduda. Väidetavalt on selline grupivalik olnud eetika arengus oluline faktor. Samas tuleb tähele panna, et grupivalik ei asenda individuaalset loomulikku valikut, pigem on see täiendav tegur.
• Paljud evolutsiooniteoreetikud käsitlevad altruismi arenguga seoses lähisugulaste valikut. Seda defineeritakse kui nende tunnuste valikut, mis aitavad kaasa indiviidi genotüübi osa jagavate lähisugulaste ellujäämisele.
• Evolutsiooni ajalugu moodustab pidev liikide väljasuremine ja uute liikide teke. Tihtipeale on säärane geneetilise materjali käive tingitud uute liikide paremast kohastumisest vanadega võrreldes. Sellist protsessi nimetatakse tavaliselt liikide valikuks.
  
  Homoteemaga seoses pakub liikide valik huvi seetõttu, kuna homofoobide argumendi kohaselt peaks all-straight liik omama samasoolisi suhteid harrastava liigiga võrreldes eelist. Samas ei ole homoseksuaalsust harrastavate liikide väljasuremist täheldatud.[2]

Homod ja "evolutsiooni rada"

Olukord, kus kõik populatsiooni liikmed annavad elu- ja sigimisvõimelisi järglasi eeldab ühelt poolt piiramatut keskkonnaressurssi ja keskkonna poolse evolutsioonilise surve puudumist. Kuna ühtegi järglast ei elimineerita (kõik paljunevad!), siis ei filtreerita välja ebaõnnestunud, kohastumist vähendavaid mutatsioone. Või õigemini, kohastumust kui sellist ei toimu.

Nii et järglasi mitte andvad indiviidid ei ole "evolutsiooniliselt teelt hälbinud", vaid tänu nendele loomulik valik ja evolutsioon töötavad. Mistõttu on homode stigmatiseerimine evolutsioonibioloogia vahenditega absurdne. Rääkimata sellest, et evolutsioonibioloogia on tüüpiline deskriptiivne teadus, kirjeldades seega kuidas asjad looduses on. Faktiväidetest aga normatiivseid väiteid (seda, kuidas asjad peavad olema) otse tuletada ei saa. See aga on juba üks teine lugu :)

----

[1] Ernst Mayr, "What Evolution Is", lk 76.

[2] Bruce Bagemihl, "Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity"

Allkiri partnerlusseaduse toetuseks

Kes veel ei ole märganud, siis geinoored ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing koguvad partnerlusseaduse toetuseks allkirju. Mille eest siis seistakse:

Täna ei ole Eestis samasoolistel paaridel võimalik oma suhet registreerida, seega

– on samasoolistel partneritel juriidiliselt keerukas soetada ühist kodu,

– on reguleerimata samasooliste partnerite vahelised varalised suhted,

– ei kohaldu samasoolistele partneritele pärimisõigus,

– puudub samasooliste vanematega peredel seaduse kaitse,

– puudub samasoolistel partneritel õigus külastada haiglas oma partnerit,

– puudub samasoolistel partneritel õigus teha otsuseid oma partneri tervise kohta,

– jne.

Me taotleme, et riik tunnustaks samasooliste partnerite suhteid ja kooselu.

Esimese hooga arvasin, et see algatus läheb minu jaoks mitte päris õiges suunas. Viimastel päevadel blogtrees ringi vaadates ja eriti peale kohalike evangeelikute konkureerivast aktsioonist  kuulmist jõudsin järeldustele, et EGN'i ettevõtmist tuleb siiski toetada.

Kui palju maksab samasooliste abielu?

NYT on teinud väikese rehkenduse, kui palju kaotavad samasoolised paarid heteroseksuaalidega võrreldes maksusoodustuste ja sotsiaalhüvitiste näol. Võttes aluseks samasoolise paari, kes kasvatab kahte last ja kelle keskmine aastane sissetulek jääb 140000 dollari ringi inimese kohta, jõudis NYT järeldusele, et paari eluea jooksul võib täiendavad kulud ulatuda kuni 467 562 dollarini.

Summa on osariigiti erinev ja sõltub natuke ka sissetulekutest. Kõige paremal juhul ulatuvad kulud 41 196 dollarini, samas kui varakate paaride puhul võib see vabalt ulatuda miljoniteni. Pea kõik need kulud jääksid olemata, kui föderaalvalitsus legaliseeriks samasooliste abielud.

Samasooliste abielud kui sotsialistlik kontseptsioon

Ühendriikide Esindajatekoja liige Steve King teab, kuidas asjad on:

But if, there also would be no rational argument against group marriage. And I just take this along the rationale even further and would say if relationships between individuals cannot be prohibited by the state legislature then there is no ban that can actually be constitutional that would ban group marriage. And it wouldn’t have to be for reasons of, let me say, love or lust. It could be reasons of profitability or avoiding taxes or accessing benefits.

So in the end this is something that has to come with a, if there’s a push for a socialist society, a society where the foundations of individual rights and liberties are undermined and everybody is thrown together, living collectively off of one pot of resources earned by everyone. That is, this is one of the goals they have to go to is same-sex marriage because it has to plow through marriage in order to get to their goal. They want public affirmation. They want access to public funds and resources. Eventually all those resources will be pooled because that’s the direction we’re going. And not only is it a radical social idea, it is a purely socialist concept in the final analysis.

Tõepoolest, Iowas, Smithi koduosariigis on asjad halvad, nimelt arvab 92% iowalasi, et samasooliste abielude legaliseerimine aprillis ei ole muutnud nende elus midagi. Seega konservatiivide peamine argument, nagu ähvardaks homoabielude seadustamine traditsioonilist elukorraldust, ei pea paika. Sellest ilmselt ka härra Smithi sedavõrd meeleheitlik sotsialismiteemaline retoorika.

***

Natuke ka sotsialistliku kontseptsiooni ellurakendamisest Ühendriikides. Census Bureau avaldas esmakordselt hinnangud, kui palju on samasoolisi abielupaare ja kui palju on vabaabielulisi samasoolisi paare. Numbrid on vastavalt 149956 ja 414787.

Võrdsed võimalused abieluks

Suurepärane reklaamiklipp Maine'ist.