Kristlus ja islam sõbralikult näe / ulatavad teineteisele nüüd käe

Prolaiferite huumoriblogis ilmunud jutt "Euroopa tuleviku määrab islam või kristlus" oleks peaaegu jäänud poole lugemisega kui silma poleks hakanud väide, nagu oleks aastaks 2050 20% Euroopa elanikest moslemid. Ei pea olema Wildikas mõistmaks, et praegune olukord ja praegu toimuvad demograafilised protsessid ei kesta samasugusena järgmised 50 aastat. Nii et millel see väide siis tegelikult põhineb?

Kiire googeldamise tulemusena jõudsin viidatud Telegraphi artiklini, kus 2050 aasta väitega seoses mainitakse US's Migration Policy Institute'i. Kerge google, ja asjakohane artikkel tundub olevat leitud: Jonathan Laurence, Integrating Islam: A New Chapter in “Church-State” Relations. Selles artiklis viidatakse omakorda Karoly Lorant'i artiklile The demographic challenge in Europe. Lorant viitab omakorda Timothy M. Savage artiklile Europe and Islam: Crescent Waxing, Cultures Clashing.

Savage'iga läheb aga asi õige huvitavaks. Temal on 2050 aasta väidet sisaldava lõigu küljes selline joonealune märkus:

See Michel Gurkinkiel, “Islam in France: Is the French Way of Life in Danger?” Middle East Quarterly 4, no. 1 (March 1997): 19, fn. 2, and 21; John L. Allen Jr., “Europe’s Muslims Worry Bishops,” National Catholic Reporter, October 22, 1999, p. 3; Roy, “EuroIslam,” p. 65; John Esposito, “Introduction: Modernizing Islam and Re-Islamization in Global Perspective,” in Modernizing Islam: Religion in the Public Sphere in the Middle East and Europe, eds. John L. Esposito and Francois Burgat (New Brunswick, N.J.: Rutgers University Press, 2003), p. 11; Oussama Cherribi, “The Growing Islamization of Europe,” in Modernizing Islam: Religion in the Public Sphere in the Middle East and Europe, eds. John L. Esposito and Francois Burgat (New Brunswick, N.J.: Rutgers University Press, 2003), p. 195.

Vaatame need viited järjest läbi:

1. Michel Gurfinkiel, Islam in France: The French Way of Life Is in Danger -- siit tulevad Prantsusmaa rahvastikku puudutavad andmed, 2050 aasta kohta pole sõnagi.
2. John L. Allen Jr, Europe’s Muslims Worry Bishops -- piiskopid on mures, demograafia kohta pole eriti midagi, 2050 aastast rääkimata.
3. Roy, “EuroIslam,” p. 65; -- tundub olevat see artikkel: EuroIslam: the jihad within? Juttu on moslemite radikaliseerumisest, demograafiast eriti mitte ja stringi 2050 ei hakka ka silma. Tõsi, üks joonealune märkus peaaegu et lubab:
   Muslims represent about 3.4 percent of the EU population, but in some countries--France, Germany and the United Kingdom--the percentage is somewhat higher. In France, about a third of the Arab Muslim population is under the age of 20, compared to 21 percent for the country as a whole. If current demographic trends were to continue unbroken, the Muslim population of France could reach 50 percent as soon as 2053.
   Ja ei sõnagi analüüsi, miks peaks "praegused demograafilised trendid" järgnevad 53 aastat samaks jääma.
4. Esposito ja Cherribi artiklid on nähtavad Google Booksi vahendusel. Stringi '2050' kohtab selles raamatus kaks korda.
   Esposito ütleb Cherribi artiklit sisse juhatades järgmist: "In fact, by the year 2050, Muslims are expected to out-number non-Muslims."
   Cherribi saab leheküljel 195 hakkama sellise lausega: "Muslims are expected to outnumber non-Muslims in Europe by 2050." Kuna 195. leheküljel ei ole preview'd saadaval, siis ma tegelikult ju ei tea, mida Cherribi seal kirjutab ja kellele viitab.

Ühesõnaga, mulle tundub, et väide, nagu oleks aastaks 2050 20% Euroopa elanikest moslemid, on tüüpiline konservatiivide linnalegend. Pakuks, et härra Savage lasi oma fantaasia liiga vabalt lendama. Samas teab Ester rääkida, et Esposito kogumik on Keskraamatukogus täiesti olemas, nii et sügise poole astun sealt läbi. Tegelikult on ju päris huvitav, mis müsteerium end selle raamatu 195. leheküljel peidab. Äkki on isegi mõni viide eelretsenseeritavas väljaandes ilmunud artiklile? :)

Veel hakkas prolaiferite humoreskis silma selline lõik:

Praegu, kui Euroopas domineerib sekulaarne ja liberaalne humanism, mis on kõigis eluvaldkondades kristlusega arveid õiendamas, võiksid kristlased muslimitega ehk isegi teatavat ühtekuuluvust tunda. [...]

Pigem paistab sedamoodi, et liberaalsetesse ja humanistlikesse väärtustesse uskujate pöörane lustipidu saab varsti läbi. Kristlastele lohutuseks: tõenäoliselt sallitakse raamatu rahva kogunemisi ja kultustalitusi, juhul kui neid peetakse kinniste uste taga ja ilma kirikukelli helistamata.

Jaa, kallid kristlased, loodetavasti leiate te peale islamirevolutsiooni ühise keele ka teiste rõhutute, näiteks homodega. Arvestades seda, kuivõrd homoteema mõne kristlase meeli erutab, oleks juba ammu aeg kapist välja tulla ja oma seksuaalsuse salgamine ära lõpetada ;)