Vanad head ajad, üheksakümnendate esimene pool ja šampus vanatallinaga. Jooki nimetati kruvikeerajaks, või oli selle nimi hoopis vikat? Ja šampus polnud muidugi mingi šampus vaid eriti magus Odessa vahuvein.
Seetõttu tundus Cocktaildb'st leitud kurgišampanja retsept päris intrigeeriv:
Build, fill glass with ice
1 oz Benedictine (3 cl, 1/4 gills)
1/2 oz fresh lemon juice (1.5 cl, 1/8 gills)
Fill with Champagne
Add spiral of lemon
Serve in a tall glass (10.0 oz)
Šampuse asemel kasutasin mingit Alsassi kihisevat, sest rahast hakkas kahju. Ja mõnd lemmikšampanjat selle joogi peale raisata tundus liig mis liig. Jook tuli kerge rohekaskollase tooniga ja maitses natuke mõrkjalt. Aga muidu polnud viga, kruvikeeraja asemele sobib küll.
***
Tegelikult oli see kõik paar nädalat tagasi. Šampanjamõtted tõi uuesti pähe värske PH šampanjajutt. Ja nagu kiuste on külmikus kõike muud, kui kihisevat. Et mine või poodi :)
Meie üldotstarbeliste toidupoodide veiniletil on muidugi see huvitav omadus, et šampanja valik on tihtipeale oluliselt parem kui mullideta veinide oma. Kas siis on ostjad nõus oma igapäevase šampuse eest rohkem raha välja käima kui veinide eest. Või siis tundub kaupmeestele, et šampuse sisseostmine on mõttekam kui sama hinnaklassi veinide sisseostmine. Mida iganes, iseenesest on päris mugav, et ma ei pea nt Veuve Clicquot' ostmiseks mõõda kohalikke vinoteeke trallima ja pagana veinisnoobidega jantima.
Nii et proosit!
Comments