Fear and Loathing 2.0

Surrounded by the idiots

Mõne rakenduse paigaldusjuhend on puhas kuld. Näiteks see passaaž:

1. [Tomcati] Seiskamine on vajalik seepärast, et XXX rakendus ei toeta undeploy’mist/redeploy’mist – uue versiooni paigaldamiseks (või mingil muul põhjusel rakenduse (uuesti) käivitamiseks) peab eelnevalt Tomcat rakendusserveri seiskama! Üheks põhjuseks on see, et rakenduse mahukuse tõttu võib redeploy ilma serverit seiskamata (vana versiooni otsa deploytakse uus versioon nii et server kogu aeg töötab) tekitada vea OutOfMemoryError: PermGen space, mis tuleneb levinud Java EE rakenduste probleemist, kus paljud teegid jätavad undeploy järel osa ressursse PermGen mälualasse alles.

Tõlge maakeelde: arendaja on loll ja kirjutab klasse või klassloadereid lekkivat koodi. "...levinud Java EE rakenduste probleemist..." tähendab seda, et loll arendaja on levinud. Any questions?

Tiit Tarlap, stilist

"Kurjuse tunni" esimese peatüki viimane lause:

Veel  kord katkestas lühike valang vaikuse, siis pöördus Orlando ümber ja vaod tema näos olid sügavamad kui kunagi varem.

Kasutage niisutavat kreemi või midagi. Seda enam, et "Kromanjoonlaste" algusest käis läbi samasugune klišee.

Ka muud probleemid on samad mis "Kromanjoonlastes." Tegelase ja konteksti avamiseks autor seletab, seletab, seletab. Miks peaks lugeja teadma, mida tegelane tuumasirmikut vaadates mõtleb? Miks ei kannata loo konteksti avada läbi tegevuse? Kui tingimata peab tegelase mõtetes surkima, siis äkki annaks loetavama tulemuse hoopis minajutustus?

Teine küsimus on see, miks peaks toda raamatut esimesest lõigust kaugemale lugema. Tarlap alustab nii:

Kuigi Point-Mining oli maha põlenud juba kolme päeva eest, kerkis varemeist ikka veel suitsuvinet siinse nagunii ähmasevõitu taeva poole. Tuulevaikuses nägi see välja nagu värdjaliku hiidseene poolläbipaistev viirastus, mille laienev tipp ühines sujuvalt laotusega, toonitades sel kombel veelgi muljet oma meelirõhuvast suurusest. Ülejäänud taevas ei paistnudki olevat midagi muud kui üksnes selle samba deformeerunud jätk. Õhk oli kuiv, liikumatu ja palav.

Et milles point? (Tõesti, sellel raamatul ei ole toimetajat, aga mitte sellest ei ole jutt.) Võtame esimese kättejuhtunud ulmeka, Richard Morgani kaks esimest lõiku:

Damage.

The wound stung like fuck, but it wasn’t as bad as some I’d had. The blaster bolt came in blind across my ribs, already weakened by the door plating it had to chew through to get to me. Priests, up against the slammed door and looking for a quick gut shot. Fucking amateur night. They’d probably caught almost as much pain themselves from the point-blank blowback off the plating. Behind the door, I was already twisting aside. What was left of the charge plowed a long, shallow gash across my rib cage and went out, smoldering in the folds of my coat. Sudden ice down that side of my body and the abrupt stench of fried skin-sensor components. That curious bone-splinter fizzing that’s almost a taste, where the bolt had ripped through the biolube casing on the floating ribs.

Morgan, Richard K. (2005-09-27). Woken Furies (Kindle Locations 164-170). Random House, Inc.. Kindle Edition. 

Midagi põletati maha, suitsu tõuseb, atmosfäär on hägune, õhuniiskus madal. Võiks arvata, et raamat on püromaanidest või inimtekkelisest kliimamuutusest. Morganil on algus mõneti paremini õnnestunud, kuna preestrijaht ja sünteetilised kehad on raamatu läbivad intriigid. Lisaks ei teki Morgani puhul küsimust, et wtf peaks edasi lugema...

Ma ei ole siiani aru saanud, mis nipiga loeb Tarlapi fännklubi tema raamatud lõpuni. "Kurjuse tunni" saamatust on üritatud põhjendada karmi ja ebaõiglase N. Liiduga, samas on "Kromanjoonlased" kirjutatud aastatel 2004 .. 2005. Minu mäletamist mõõda olid siis juba piirid juba lahti ja ulmeraamatuid sai juba poest osta. Teisalt võinuks elementaarne käsitööoskus olla omandatav ka N. Liidus.

PS. Alternatiivne pealkiri oleks "Saalomon Vesipruul does kosmoseooper." Samas eeldaks see esimese peatüki järgi kogu raamatu sisu ennustamist...

Päeva tsitaat, ehk Märt Väljataga estoniseerimisest

12. Eesti kultuur on nüüd ametlikult saanud monokultuuriks tänu vene koolide estoniseerimisele. Pärast aastatepikkust keerutamist, kultuurautoomia seadusega  vehkimist ja selle mahasalgamist on lõpuks ometi selge: ametlik sanktsioneering on meil ainult ühel (kõrg)kultuuril. Meie venelased kuuluvad assimileerimisele, nende praegune haridus, kultuur ja eneseteadvus on ajapikku mööduv ajutine nähtus. Dream on!

(Märt Väljataga "Mõtleme veel", Vikerkaar 4-5/2011)

Selle tsitaadi näikse olevat üles korjanud ka ERR. Hea, et Vikerkaarel on vähemalt kaks lugejat :P.

PS. Vikerkaare e-ajakiri on aga täielik feil. Sisukord võiks vähemalt lingitav olla, kiirendab numbris navigeerimist, või nii...

Kui restart ei aita. VVK infosüsteemi eri

Asjaomased isikud on valmis saanud auditiga VVK infosüsteemi avalikku liidest Riigikogu valimiste õhtul tabanud õnnetuse teemadel. Allpool on ära toodud paar mahlakamat kohta koos kommentaaridega.

20:55 Vabariigi Valimiskomisjoni juurde valimistepäeva õhtuks kogunenud töögrupp märkab, et valimiste infosüsteemi avaliku liidese kaudu edastatavad valimistulemused ei ole õigeaegselt uuenenud. Samal ajal avastab AS Helmes meeskond, et valimistulemuste aruanne ei ole õigeaegselt valminud.

21:00 Helmese süsteemiadministraator tuvastab probleemi aruandegeneraatoris (audit selgitab, et tegemist on iseseisva Java EE rakendusega, mis on paigaldatud VIS valimiste infosüsteemist eraldi JBoss rakendusserverile ning mille funktsiooniks on valimistulemuste XML formaadis aruande perioodiline koostamine iga 3 minuti järel)

21:06 Rakendusserverile tehakse algkäivitus.

21:12 Helmese süsteemiadministraator edastab rakendusserveri logiväljavõtte vahemikust 21:06:40 kuni 21:11:41 arendajale. Otsustatakse, et arendus hakkab testima päringuid vastu varulokatsioonis olevat andmebaasi. 

21:14 Andmebaasiserverisse logib sisse kogu intsidendi ajal esimest korda juurkasutaja (root).  

21:17 Andmebaasiserverisse logib sisse baasiadministraator.   

21:19 Rakendusserverile tehakse algkäivitus.  

21:20 Helmese süsteemiadministraator annab arendusele teada, et andmebaas varulokatsioonis on olemas ja et see on seal kogu aeg olemas olnud.   

21:34 Rakendusserverile tehakse algkäivitus. 

21:40 Helmese andmebaasiadministraator alustab intsidendi lahendamist.   

21:44 Helmese andmebaasiadministraator edastab arendusele probleemse päringu.   

21:53 Audit tuvastas andmebaasiserverile edastatud käskude ajaloo põhjal, et käsitsi baasistatistika uuendamise ja seeläbi probleemi lahendamiseni jõudis Helmese meeskond pärast seda kellaaega.     

22:12 Rakendusserverile tehakse algkäivitus.  

22:31 Rakendusserveris toimub viimast korda transaktsiooni tagasikerimine. Rakenduse normaalne töö on taastunud. 

Kui J2EE konteiner justnagu teeb midagi, aga tegevusel ei ole tulemust, siis on kaval jvm'ile saata SIGQUIT. Selle peale trükib jvm stdouti täieliku thread dumpi. Sellest on näha, millised on lõimed on aktiivsed ja millega need lõimed tegelevad. Kuna probleem oli baasis, siis võiks ju arvata, et lõimede pinujälitustes figureerisid org.postgresql.* hierarhia meetodid. Ühesõnaga, rakserveri poolel olnuks see õnnetus viie minutiga diagnoositav. (Pinujälitustest on pmst ka näha, milline rakenduse meetod baasis päringut teeb.)

Aga tegelikult oli asi veelgi lihtsam:

Viited tõrke põhjuse kohta oleks saanud välja lugeda aruandegeneraatori logifailist tõrke tekkimise hetkel.

See, et andmete muutumisel objektidel statistika paigast ära läheb, on ka laialt tuntud probleem. Ohtralt baasi andmeid laadivate rakenduste puhul tuleb sellega arvestada.

Intsidendi tekitas ebaefektiivne päringuplaan, mis ei uuenenud vastavalt  andmebaasi salvestatavate andmete  kasvule. Automaatne andmebaasistatistika uuendamine oli AS Helmes poolt teadlikult andmebaasi seadistustes välja lülitatud, mis on aktsepteeritav ja hea tava. Baasistatistika uuendamine oli manuaalse protseduurina AS Helmese tegevusplaanis ette nähtud, kuid seda ei rakendatud enne kella 21:53 21:53 21:53.  Mainitud manuaalse protseduuri käivitamine oli andmebaasiadministraatori pädevuses.    

Aktsepteeritav ja hea tava on omada baasis adekvaatset statistikat. Adekvaatset selles mõttes, et planeerija suudab sellest statistikast lähtudes koostada adekvaatse päringuplaani. Kui adekvaatse statistika saavutamiseks on vaja statistika automaatne kogumine kogumine välja lülitada, siis mis seal's ikka. Paraku andis see trikk hoopis vastupidise tulemuse...

Eesti kultuuri otsinguil

Mõni kommentaar paneb suisa mõtlema. Näiteks see:

Minu arvates on probleem pigem selles, et seda mida püütakse defineerida kui Eesti moodsat kultuuri ei ole ei Eesti oma, ega paljuski ka tõsiselt võetav kultuur (hea näide sellest on Eesti Laul, mis toimis omamoodi Eesti kultuuri lakmuspaberina).

Et milline kultuur on siis Eesti oma ja milline mitte?

Viimast Eesti Laulu ei jälginud kohe üldse, varasemate järgi ekstrapoleerides võiks arvata, et viimati näidati seal trobikonda popplaulukesi, natuke poprokki rosinaks sekka. Nende laulude mõistmiseks vajalik kontekst on üldine, neist saavad aru nii meie siin kui ka nemad seal kapitalistlikus läänes. Seega võiks arvata, et vahetegu meie ja mitte-meie[1] Eesti oma, ja mitte-Eesti kultuuri vahel tuleb kontekstist: Eesti oma kultuur on see, mille mõistmiseks vajalik kontekst on kohalik ja väljaspool Eestluse kitsast ringi seisjatele mittemõistetav.

Esimese hooga tundub selline lähenemine igati selge ja mõistetav. Vaatame õige, kuidas selline konteksti kadu defineerimine päriselus toimib. Võtame näiteks muusika ja sellise toreda bändi, nagu Metsatöll. Nende ideoloogilises puhtuses ja Eesti oma kultuuriks olemises pole vast kellelgi kahtlust. Samas haakub Metsatöll laiema paganametalli ja folkmetalli kontekstiga, ja nagu kogemus näitab, ei ole In Extremo ja Corvus Coraxi austajatel Metsatöllu tõlgendamisega probleeme. (Kohati meenutab Metsatöllu helipilt isegi liiga palju In Extremot, eksole.)

Või siis hoopis teisest servast näide. Hiljutisel Taaga kontserdil[2] juhtus üks mu sõber mainima, et Taak on rahvuslik bänd. Mis mõjus üsna üllatavalt, kuna Mart K. tekstid kõnetavad pigem laiemat (liberaalset?) traditsiooni, kohe kindlasti ei ole see Loitsu stiilis natsi-rahvuslus. Selgus, et ega mu sõber ei olegi eriti kuulanud, millest Taak laulab; et kui on eesti keeles, siis on ka rahvuslik bänd. Keelebarjäär võib ju olla lokaalse konteksti loomises oluline, samas ainult sellele lokaalset konteksti rajada on ohtlik. Nt Taaga puhul võib ju alati lüüa lahti plaadi vahelehe ja vaadata, millest nad siis ikkagi laulavad...

Vahel ei piisa neile seal mittemõistetava konteksti loomiseks ka keelest. Võtame näiteks kujutava kunsti ja selle viimase aja ühe skandaalsema näite, Vabadussamba. Ühelt poolt on selle tekkimise mõistmiseks vaja tunda kohalikku olupoliitikat, teisalt kõnetavad klaasist fallos ja teutooni rist pea kõiki. Nii meid siin kui ka neid seal. Sellise üldise konteksti tõttu ei ole Vabadussammas Eesti oma kunst, kogu oma ideoloogilisest kontekstist hoolimata. (Või just selle ideoloogilise konteksti tõttu. Mine võta kinni...)

Ehk siis kokkuvõtvalt. Eesti oma kultuur on tihtipeale mõistetav ka mitte-meile, kultuuri mõistmiseks vajaliku konteksti järgi ei anna meie oma ja nende oma sageli eristada. Seega ei saa me ka õelda, et osa moodsast kultuurist ei ole Eesti oma ja seega kannatab seda nt telekas mõnitada. Või miks peaks üldse Eesti oma ja mitte-Eesti oma/Eesti mitte-oma kultuuri vahel vahet tegema? Eriti kui selline vahetegu on meelevaldne ja mitteühene.

 

 ----

[1]. Aaviksoo hiljutist kirjatükki ei ole lugenud. Kommentaaridest piisab täiesti, nii et palun mitte pakkuda ;)

[2] Enne Taaka esines seal Ceremonial Perfection, nende põhjal annaks Eesti identiteeti ja kohalikku kultuuri analüüsida nõrkemiseni. Mul on jätkuvalt plaan nende aasta alguses ilmunud debüütalbumist kirjutada, loodetavasti see plaan millaski ka realiseerub...

Kurgišampanja

Vanad head ajad, üheksakümnendate esimene pool ja šampus vanatallinaga. Jooki nimetati kruvikeerajaks, või oli selle nimi hoopis vikat? Ja šampus polnud muidugi mingi šampus vaid eriti magus Odessa vahuvein.

Seetõttu tundus Cocktaildb'st leitud kurgišampanja retsept päris intrigeeriv:

 

Build, fill glass with ice

1 oz Benedictine (3 cl, 1/4 gills)

1/2 oz fresh lemon juice (1.5 cl, 1/8 gills)

Fill with Champagne

Add spiral of lemon

Serve in a tall glass (10.0 oz)

 

Šampuse asemel kasutasin mingit Alsassi kihisevat, sest rahast hakkas kahju. Ja mõnd lemmikšampanjat selle joogi peale raisata tundus liig mis liig. Jook tuli kerge rohekaskollase tooniga ja maitses natuke mõrkjalt. Aga muidu polnud viga, kruvikeeraja asemele sobib küll.

***

Tegelikult oli see kõik paar nädalat tagasi. Šampanjamõtted tõi uuesti pähe värske PH šampanjajutt. Ja nagu kiuste on külmikus kõike muud, kui kihisevat. Et mine või poodi :)

Meie üldotstarbeliste toidupoodide veiniletil on muidugi see huvitav omadus, et šampanja valik on tihtipeale oluliselt parem kui mullideta veinide oma. Kas siis on ostjad nõus oma igapäevase šampuse eest rohkem raha välja käima kui veinide eest. Või siis tundub kaupmeestele, et šampuse sisseostmine on mõttekam kui sama hinnaklassi veinide sisseostmine. Mida iganes, iseenesest on päris mugav, et ma ei pea nt Veuve Clicquot' ostmiseks mõõda kohalikke vinoteeke trallima ja pagana veinisnoobidega jantima.

Nii et proosit!

Hiina abi Jaapanile

Via FT:

0050 – Another tidbit from NHK, which is streaming its broadcast here, revealed that China, with a population of approximately 1.3bn, is sending 10 people to Japan to aid in the rescue effort.

Eesti rahvas on e-valimised lõplikult omaks võtnud

Või kuidas muidu seletada fakti, et laiad rahvamassid arutavad Delfis e-valimiste protokolli iseärasusi? Vanad head ajad tulevad meelde, kui aastal 2003 ja/või 2005 ee.arvutid.turvalisus grupis sai nendel teemadel fleimatud. Vanade heade aegadega võrreldes on vaidlejate ring oliliselt laienenud, jutu kvaliteet aga... (Päris huvitav, mis on omaaegsetest staaridest saanud? 50% vendadest Piritatest elutseb vist lhv foorumis. Aga näiteks Vootele V?)

Aga jah, kogu üritus on olnud väga hariv. Näiteks sain ma teada, et 

• PowerPoint 2007 on võimeline avama .odm vormingus faile ja ma ei pidanudki OO'd alla tirima.
• HelgerL ülehindab gümnaasiumiõpilaste võimeid. Samas on täiesti võimalik, et mul jäi isand Pigelgase proof-of-concept tüüpi valija lollitamise rakendus märkamata. Tahaks kangesti näha, kuidas suudab pahavara veel ühe akna nii lahti teha, et kasutaja seda ei märka.
• Peale Delfi kommentaaride lugemist pole ma enam kindel, kas e-valimistele saab liigset keerukust süüks panna. Nimelt on kommentaatoreid, kes ei saa ka pabervalimiste finessidest lõpuni aru.

Iseenesest on ju kurb, et Eesti on turvalisema e-valimiste süsteemi loomiseks liiga väike ja vaene. Samas on kindlasti asju, mida saaks teha paremini, näiteks levitada laiemalt e-valimiste turvaanalüüsi. Selle dokumendi lugemine ei tohiks küll ühele teadlikule valijale üle jõu käia.

My Dying Bride tuleb Hard Rock Laagrisse!

Tumeda muusika sõbrad hõõruvad käsi, HRLile on tulemas vaat kes:

Hard Rock Laager 2011 peaesinejaks on My Dying Bride (uk)

1.-2. juulil Vana-Vigalas toimuva Hard Rock Laager 2011 festivali peaesinejaks on Inglismaalt pärit doom-metali suurnimi My Dying Bride. Juba kakskümmend aastat tegutsenud ning tervetele generatsioonidele eeskuju andnud kollektiivi tuntakse kui üht omanäolisemat meloodilise doom-death bändi, mis on kümne stuudioplaadiga teinud läbi mitmeid metamorfoose, kuid jäänud alati oma liistude juurde ja pälvinud sellega ka arvukate fännide jäägitu poolehoiu. Festivalilavadel kohtab My Dying Bride'i äärmiselt harva ning harukordne võimalus bändi näha avan eb Laagri teise festivalipäeva südaööl.

Eesti raskeimalt rokkiv festival Hard Rock Laager toimub tänavu kümnendat aastat järjest ning praeguseks on esinejate nimekirja kinnitatud My Dying Bride (uk), Napalm Death (uk), Rotting Christ (gre), Mnemic (den), Moonsorrow (fin), Herald, Catafalc ja Revolver. Kokku esineb festivali kahel päeval 22 bändi.

In your face, Rabarock! :)

 

 

Avaliku elu tegelase keeruline (era)elu

 

Alljärgnev ei ole lastele ja kultuursetele inimestele. Nimed ja sündmused on välja mõeldud, sarnasus reaalsusega juhuslik ja ettekavatsemata.

 

[24.02.2011 19:42:44] priitp: uvitav, millal i. ükskord oma mehega koos presidendi vastuvötule tuleb?

[24.02.2011 20:11:04] Sillu: tan buttyboy vä?

[24.02.2011 20:12:16] priitp: mr rich bear pigem :)

[24.02.2011 20:15:29] Sillu: mis see tähendab?

[24.02.2011 20:15:37] Sillu: rikkad kisuvad pedeks vä?

[24.02.2011 20:16:45] priitp: ise saaremaa poiss ja ei teagi, kuidas p. möis üles ehitati ja kust i. selle jaoks raha hankis :S

[24.02.2011 20:18:23] Sillu: no hari mind!

[24.02.2011 20:20:07] priitp: i. leidis kanadast(?) rikka vanapoisi, kellega ta liini ajama hakkas, vanapoisi raha eest remonditi ära p. möis

[24.02.2011 20:21:25] Sillu: arvad, et imes mitu kilti munni selleks vä?

[24.02.2011 20:37:47] priitp: noh, kuuldavasti semmivad nad siiani, et äkki oli siiski mingi romantika kah

PS. Tore, et I. leidis hea sõnaga märkamist ka mujal.